Paljud inimesed on segaduses, kuna ei tea millised hooned peavad olema ehitisregistrisse kantud. Järgnevast artiklist leiad vastused, millised hooned tuleb kanda ehitisregistrisse, kuidas seda teha ning kust leida abi, kui endal pole aega ja mahti sellega tegeleda.
Esmalt kontrolli, millised hooned on ehitisregistrist puudu
Ehitise olemasolu ehitisregistris saab kontrollida veebilehelt www.ehr.ee, samuti võid pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kus saad enda ehitisregistri andmeid kontrollida. Kui sa avastad, et sinu hooneid ei ole ehitisregistris registreeritud, siis peaksid esmalt kontrollima, kas sul õnnestub leida arhiividest dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust, kuid on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata. Sellisel juhul saad need esitada omavalitsusele koos andmete esitamise teatisega ning probleem saabki lahendatud.
Ehitisregistrisse tuleb kanda hooned suurusega alates 20 m²
Ehitisregistrisse tuleb kanda hooned suurusega alates 20 m². Soovi korral ei ole keelatud registrisse kanda ka väiksemaid hooneid, aga kohustust selleks ei ole. Olemasolev alla 20 m² hoone tuleks ehitisregistrisse kanda juhul, kui on kavatsus tulevikus näiteks hoonet laiendada. Kui aga on kavas lagunenud hoone (ka üle 20 m²) lammutada, siis ei ole mõistlik seda registrisse kandma asuda, kuna siis tekib nõue hoone lammutamiseks luba taotleda. Registrisse tuleb kanda ka olemasolevad rajatised – puur- ja salvkaev, reoveemahuti, omapuhasti.
Selleks, et kanda olemasolevaid hooneid ehitisregistrisse on minimaalselt vaja esitada andmete esitamise teatis ja asendiplaan hoonete paiknemise kohta. Asendiplaaniks sobib ka Maa-ameti lehelt tehtud väljavõte, millel on näidatud mis hoonetega on tegu. Nimetatud dokumentide kohta riigilõivu tasuda ei tule. Eeltoodu kehtib hoonete kohta, mille ehitamise aasta on 1995 ja varasem.
Seega hoonete mõõdistusprojekti, samuti küttekollete auditi ja elektriauditi esitamine lisadokumentidena ei ole tingimata vajalik. Küll aga on need dokumendid kindlasti vajalikud uuemate hoonete juures. Siinkohal tuleb kindlasti lähtuda hetkel kehtivast ehitusseadustikust peale 2003. aastat ehitatud hoonete puhul.
Alusta teatisest
Nagu eelpool mainitud on minimaalselt vajalik (digitaalselt) allkirjastatud andmete esitamise teatis. Vormikohased teatised on leitavad aadressil www.ehr.ee lehekülje allosas oleval lingil “Taotluste ja teatiste vormid” (andmete esitamise teatis; andmete esitamise teatise lisa 1- eluruumide andmed. Mitteeluruumide puhul ei ole vaja täita lisa 2 – mitteeluruumi andmed. Teatised tuleb ka korrektselt täita – hoone tehnilised andmed, ehitusaasta jne). Olemasoleva hoone puhul ei ole hoone koordinaate ilmtingimata vaja lisada.
Ebaseadusliku ehitise puhul on asi keerulisem
Kui sa tead, et tegemist on ilma loata ehk seaduse mõttes omavoliliselt püstitatud ehitisega, siis tuleks alustada loa- või teavitamismenetlustega. Ebaseaduslik ehk omavoliline on igasugune ehitis, mille püstitamiseks oleks olnud vaja ehitusseadustiku lisa 1 järgi taotleda ehitusluba või ehitusteatis.
Ehitise seadustamine algab tavaliselt probleemi tuvastamisest, mis võib seisneda ehitusloa või detailplaneeringu vastuolus. Kui ehitusloaga on vaid väikesed vastuolud, on võimalik neid projekti muudatusega lahendada. Oluliste muudatuste korral tuleb aga taotleda uut ehitusluba.
Loe lähemalt siit: Ebaseaduslik ehitis. Mida teha, kui ehitis ei ole seaduslik?
Mida teha kui vajan abi hoone ehitisregistrisse kandmisega?
Kui soovite, et kogu asjaajamine sujuks tõrgeteta ja kiiresti, siis on mõistlik kasutada meie kogemustega spetsialistide abi, kes teavad kõiki nüansse ja võimalikke probleemkohti.
Võta meiega julgelt ühendust ning oleme abiks!