Eestis liigub elanikkonnakaitse järjest konkreetsemate nõuete suunas ning lähiaastatel muutuvad varjumiskohad paljude hoonete puhul sisuliselt kohustuslikuks. Päästeameti ja riigi juhiste järgi tuleb hakata olemasolevaid keldreid ja muid sobivaid ruume kohandama varjumiskohtadeks ning suurematele hoonetele tuleb koostada ka ametlik varjumisplaan.
Olulised tähtajad
Riikliku juhendi järgi:
- üle 1200 m² suletud netopinnaga hoonel peab olema varjumisplaan valmis hiljemalt 01.07.2027;
- varjumiskoht peab olema kohandatud hiljemalt 01.07.2028.
See puudutab eelkõige:
- korterelamuid,
- büroo- ja ärihooneid,
- avalikke hooneid,
- teenindus- ja tootmishooneid.
Näiteks ületab 1200 m² piiri juba täiesti tavaline 5-korruseline ja 3 trepikojaga korterelamu, kus on ligikaudu 30–45 korterit. Seega puudutab uus regulatsioon väga suurt osa Eesti tüüpilistest kortermajadest.
Kuigi väiksematele hoonetele ei pruugi seadus otsest varjumiskoha rajamise kohustust panna, tasub ka neil kriisivalmidusele mõelda ning võimalusel sobiv varjumisruum ette valmistada. Hädaolukorras võib isegi lihtsamalt kohandatud kelder oluliselt suurendada inimeste turvalisust.
Mis üldse loetakse varjumiskohaks?
Varjumiskoht ei tähenda lihtsalt tavalist keldrit. Tegemist peab olema ruumiga, mis pakub inimestele kriisiolukorras reaalselt kaitset.
Päästeameti juhendi järgi peavad varjumiskohal olema vähemalt järgmised baastingimused:
- tugevad konstruktsioonid,
- värske õhu tagamine,
- vähemalt kaks väljapääsu,
- puhtad ja kuivad ruumid,
- käimla kasutamise võimalus,
- määratud vastutav isik.
Kõige sobivamaks peetakse maa-aluseid korruseid ehk keldreid, sest need pakuvad kõige paremat kaitset plahvatuste, lendavate kildude ja varingute eest.
Milliseid tehnilisi lahendusi hakatakse rohkem nõudma?
Juhendis on toodud üsna konkreetsed soovitused, mida hoonete puhul hinnatakse.
Konstruktsioonid
- tugevad betoon- või kiviseinad,
- võimalusel raudbetoonlagi,
- akende kaitsmine liivakottide või metall-luukidega,
- lae toestamise võimalus.
Tehnosüsteemid
- toimiv ventilatsioon,
- varuelektri võimalus,
- hädavalgustus,
- vee olemasolu,
- sidepidamise võimalused,
- CO₂ ja suitsuandurid.
Ohutus ja kasutatavus
- selged märgistused,
- ligipääs ka elektrikatkestuse ajal,
- esmaabivahendid,
- tulekustutusvahendid,
- võimalus ruume kiiresti varjumisvalmidusse viia.
Korteriühistute roll muutub olulisemaks
Päästeameti juhendi järgi peab igal varjumiskohal olema vastutav isik, kes:
- korraldab ettevalmistused,
- jälgib valmisolekut,
- teavitab elanikke,
- ning vajadusel juhib varjumise korraldust.
Praktikas tähendab see, et paljud korteriühistud peavad lähiaastatel:
- hindama olemasolevate keldrite sobivust,
- tellima ehituslikud hinnangud,
- korrastama dokumentatsiooni,
- ning planeerima võimalikke ehitustöid.
Kuidas Vanamaja saab aidata?
Vanamaja.ee pakub abi nii korteriühistutele, ettevõtetele kui ka eramajade omanikele varjumiskohtade planeerimisel ja rajamisel.
Personaalne nõustamine ja hoone sobivuse esmahindamine
Hoone konstruktsioonide, keldriruumide, tehnosüsteemide ja asukoha analüüs varjumiskoha rajamise sobivuse väljaselgitamiseks.
Vajaliku dokumentatsiooni, sh varjumisplaani koostamine
Hoone elanike arvu põhjal varjumiskoha vajaliku mahutavuse arvutamine ja ruumide kasutusplaani koostamine. Samuti varjumiskoha toimimiseks vajalike tehnosüsteemide nõuetega vastavusse viimiseks tegevusplaani koostamine.
Kriisivalmiduse suurendamiseks mõeldud riiklike või KOV-i toetuste taotlemise nõustamine
Abi võimalike toetusmeetmete leidmisel ja taotluste ettevalmistamisel.
Praktiliste tööde teostamine olemasolevate ruumide kohandamisel toimivaks varjumiskohaks
Alates konstruktsioonide tugevdamisest ja avatäidete kindlustamisest kuni autonoomsete tehnosüsteemide (ventilatsioon, elekter, vesi) rajamiseni.
Varustuse ja varude soetamise nõustamine
Elanikkonnakaitse nõuetele vastavate varude (vesi, toit, esmaabi, side) loetelu ja soetusplaani koostamine varjumiskohale.
Varjumiskohtade teema ei ole enam ainult soovituslik kriisivalmidus – sellest on kujunemas oluline osa kaasaegsest hooneohutusest ja kinnisvara korrashoiust.