Teeme vahet, mida peetakse ehitiseks, (abi)hooneks ja rajatiseks.
Eesti õigekeelsussõnaraamat ütleb, et ehitis on ehitamise tulemus.
Nii on ehitis miski, mis tekib inimtegevuse tagajärjel ning on kas aluspinnaga ühendatud või sellele toetuv.
Kasutamise otstarve, eesmärk, viis või kestvus võimaldavad seda eristada mitte-ehitistest.
Ehitised jagunevad
1) väliskeskkonnast eraldatud siseruumiga hooneteks ning
2) rajatisteks, millel puudub siseruum ja keskkonnast eraldatus.
Peahoone kasutamist toetavat ehitist nimetatakse abihooneks.
Rajatised on näiteks
1) tee ja tänav;
2) parkla;
3) mänguväljak;
4) matkarada;
5) välijõusaal;
6) vaatetorn;
7) prügimaja;
8) terrass;
9) varjualune;
10) piirdeaed;
11) värav jne.
Hooned on
1) üksikelamu;
2) kortermaja;
3) ridaelamu;
4) suvila;
5) kauplus;
6) hotell;
7) restoran;
8) kiirtoidukiosk;
9) remonditöökoda;
10) kauplus;
11) lasteaed jne.
Abihoonete alla kuuluvad
1) saun;
2) garaaž;
3) kasvuhoone;
4) suletud siseruumiga kuur;
5) välikäimla;
6) aiamaja;
7) paadikuur.
8) grillmaja;
9) laut;
10) ait;
11) küün jne.
Miks on oluline neil vahet teha? Näiteks seepärast, et tiheasustusaladel kehtestatakse detailplaneeringuga kinnistul lubatud peahoone ja abihoonete arv.
Enamasti on selleks üks eluhoone ja üks kuni kaks abihoonet.
Ehitisregistrisse kui riiklikku andmekokku on kohustus kanda kõik ehitised, mille ehitisealune pind on 20 m2 või enam.
Ehitisregistri kaudu käib ka ehituslubade/ehitusteatiste ning kasutuslubade/kasutusteatiste taotlemine.
Kui vajad emma-kummaga abi, oleme meili kaugusel: info@vanamaja.ee.