Selgitame lihtsustatult ehitise mõõtmete mõisteid, mis on kehtestatud Riigi Teataja määrusega “ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
Ehitisealune pind näitab, kui suure ala võtab ehitis ära. See saadakse nii maa-aluse kui maapealse osa kujutamisega maapinnal.
1. Pinna sisse loetakse rõdu, lodža, varikatuse ja muu taolise projektsioon maapinnale.
2. Selle sisse ei loeta
- päikesekaitsevarjestust;
- alla ühe meetri kõrgust terrassi;
- kaldteed ning treppi;
- valguskasti;
- vundamendi taldmikku;
- tehnosüsteemi ja -seadme osa;
- alla 2 m2 maapinnale mittetoetuvat varikatust;
- kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
- hoone kujunduslikke elemente.
Maapealse osa alune pind on ehitise maapealse osa kujutis maapinnal. Kui ehitisel pole maapealsest osast suuremat maa-alust pinda (nt keldrit), on see sama suur kui ehitisealune pind.
Suletud netopind on kõigi põrandapindade summa ruutmeetrites. Seejuures võetakse arvesse vaid ruumiosad, mille kõrgus on vähemalt 1.6 m. Netopinna sisse ei arvestata seinte ja ukseavade alla jäävat pinda. Ahju, kamina, pliidi, korstna või muu taolise pind arvatakse suletud netopinna sisse, kui see pole konstruktsiooni sees või sellest ümbritsetud.
Üldkasutatav on ühises kasutuses olev pind. Selle alla loetakse näiteks trepikoda, koridor, liftišaht, koristustarvete ruum, saun, duširuum, riietusruum, tualett, kelder/keldriboks ja parkimisala.
Kuigi üksikelamu on ainukasutuses hoone, loetakse selle eluruumidest väljaspool asuvaid alasid, nagu keldrit, garaaži, parkimiskohta ja muud taolist samuti üldkasutatava pinna alla.
Kuna tehnopind (ventilatsiooni, katla, soojussõlme, kilbi, veemõõdusõlme ja muude seadmete ruum) on ette nähtud hoone tehniliseks teenindamiseks, siis seda ei loeta üldkasutatava pinna alla.
Köetav pind on kõigi ruumide suletud netopind, mille temperatuuri talvel kütmise või suvel jahutamisega mõjutame.
Toatemperatuuriga pind on köetav pind, millest on maha lahutatud madala temperatuuriga pind.
Madala temperatuuriga on pind, kus toatemperatuuri ei hoita ja mida köetakse vaid ruumi jäätumise vältimiseks.
Absoluutne kõrgus on ehitise kõrgus keskmisest merepinnast. 2018. aastast arvestatakse seda Euroopa kõrgussüsteemi järgi. Varem nõukaajast kasutusel olnud Kroonlinna süsteemi ja täna kasutatava Amsterdami nulli kõrguste vahe on Eestis 15-24 cm.
Kõrgus on vahetult ehitist ümbritseva pinna keskmisest kõrgusest (madalaim punkt + kõrgeim punkt jagatud kahega) ehitise kõrgeima punktini. Ehitisel paiknevat tehnoseadet, korstent, antenni, reklaamtahvlit ja muud taolist kõrguse hulka ei arvestata.
Pikkus on ehitise kõige pikem külg. Pikkuse sisse arvestatakse ka ehitisealuse pinna sees olevad rõdud ja varjualused.
Laius on ehitise kõige lühem külg. Laiuse sisse arvestatakse niisamuti ehitisealuse pinna sees olevad rõdud ja varjualused.
Sügavus on vahemaa ehitist ümbritseva pinna keskmisest kõrgusest hoone madalaima korruse põrandapinnani. Ehitise all paiknevaid torustikke, kaableid, vundamenti ja muud taolist sügavuse hulka ei arvestata.
Maapealsete korruste arv on hoones asuvate horisontaalpindade arv eeldusel, et iga järgnev tasapind asub eelmisest vähemalt poolteist meetrit kõrgemal. Kui maapinna kalde pärast on osa korrusest maa all ja osa maa peal, loetakse korrus maapealseks.
Maa-aluse korruse puhul on selle põrand maapinnast madalamal rohkem kui ruumi pool kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist.
Hoone maht on ehitise maaaluse ja maapealse osa ruumala summa, mida arvutatakse ehitise välispiiretest. Mahu sisse ei arvestata tehnoseadmeid ja muid väiksemaid detaile, nagu kujunduslikud elemendid.
*****
Kui ehitisregistris orienteerumine ajab pea sassi, teeme heameelega selle töö Sinu eest ära ja aitame ehitusloa/kasutusloa taotlemisega.