Ehitusluba või ehitusteatis (ehitisteatis): millal mida vaja on?

Uuendatud oktoobris 2026 vastavalt 1. augustil 2026 jõustunud ehitusseadustiku muudatustele.

Lühidalt: ehitusluba on vaja uue elamu või suurema hoone ehitamiseks, hoone laiendamiseks, kandekonstruktsioonide muutmiseks ja korterelamu ümberehitamiseks. Ehitusteatisest (rahvasuus sageli ka ehitisteatis) piisab lihtsamate ja väiksemate tööde puhul. Alates 1. augustist 2026 ei vaja kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgune mitteeluhoone (nt kuur või varjualune) enam ei luba ega teatist. Kõige kindlama vastuse annab ehitisregister: dokumendi koostamisel näitab see nüüd ise, kas kavandatud töö vajab ehitusluba, ehitusteatist või mitte kumbagi.

Mis muutus 1. augustil 2026?

• Väikesed hooned on vabad: kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse mitteeluhoone (kuur, varjualune, kiosk) püstitamiseks, laiendamiseks ja lammutamiseks ei ole enam vaja ehitusteatist ega ehitusluba. Hoone peab siiski vastama muudele nõuetele, sealhulgas planeeringu tingimustele.
• Ehitusteatis kehtib 4 aastat (varem 2 aastat). Kui ehitus venib, ei pea omavalitsust uuesti teavitama.
• Abihoone ehitusloa riigilõiv langes 250 eurolt 150 eurole (elamut teenindava abihoone püstitamine või üle 33% laiendamine).
• Eramu ja paarismaja kasutuselevõtuks piisab kasutusteatisest, kasutusluba pole enam vaja. Riigilõivu ei ole ja menetlus kestab üldjuhul 10 päeva.
• Korterelamu ümberehitamiseks tuleb nüüd taotleda ehitusluba.
• Puurkaevu rajamisel asendub ehitusluba mitmel juhul ehitusteatise ja projektiga.
• Abihoone (kuur, saun, garaaž, varjend) jaoks ei pea sageli enam detailplaneeringut muutma, piisab projekteerimistingimustest.

Allikad: Kliimaministeerium, 3.07.2026 ja Maa- ja Ruumiamet, 30.07.2026.

Ehitusluba või ehitusteatis: võrdlus

Millal on vaja ehitusluba?

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse luba ehitustegevuse alustamiseks, mida nõutakse suuremate, konstruktiivsete või keskkonda oluliselt mõjutavate tööde puhul. Enne tööde alustamist veenduge, et teil on olemas kõik vajalikud projektid (arhitektuuri-, konstruktsiooni- ja tehnosüsteemide projektid, st ventilatsiooni- ja kütteprojekt, elektriprojekt, vee- ja kanalisatsiooniprojekt jne). Ehitada tuleb tööprojekti järgi.

Ehitusluba on vajalik näiteks:

• uue elamu, kortermaja või suurema hoone ehitamisel;
• hoone laiendamisel (juurdeehitus);
• kandekonstruktsioonide muutmisel;
• korterelamu ümberehitamisel (alates 1. augustist 2026);
• miljööväärtuslikus piirkonnas ehitamisel.

Kehtivus: ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on selle aja jooksul alustatud, kehtib luba kuni 7 aastat ehitusloa andmisest.

Riigilõiv: ehitusloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub ehitisest. Elamut teenindava abihoone ehitusloa riigilõiv on alates 1. augustist 2026 150 eurot.

Energiamärgis: uue hoone ehitamisel on üldjuhul vaja koostada energiamärgis. Vajadus sõltub ehitise tüübist ja kasutusotstarbest.

Ehitamise alustamine: enne ehitustööde algust tuleb ehitisregistri kaudu esitada kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatis.

Ehitusprotsessi dokumenteerimine: ehitusel tuleb pidada ehitustööde päevikut ja koostada kaetud tööde aktid, teha tehnosüsteemide katsed ning koguda materjalide ja toodete sertifikaadid ja paigaldusjuhendid.

Kasutusele võtmine: pärast ehitustööde lõppu esitatakse ehitisregistri kaudu kasutusloa taotlus. Eramu ja paarismaja puhul piisab alates 1. augustist 2026 kasutusteatisest. Vaja läheb tavaliselt:

• ehitusdokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsioone;
• omanikujärelevalve akti;
• elektri-, vee- ja küttesüsteemide auditeid (vajadusel);
• tuleohutuse dokumente (vajadusel);
• muud omavalitsuse nõutud dokumentatsiooni.

Millal piisab ehitusteatisest (ehitisteatisest)?

Ehitusteatis on lihtsustatud menetlus väiksemate ja tehniliselt lihtsamate ehitustööde puhul. See sobib, kui mõju naabritele ja keskkonnale on väike. Täpsed piirid (ehitisealune pind, kõrgus, kasutusotstarve) on ehitusseadustiku lisas 1.

Ehitusteatist saab kasutada näiteks:

• üle 20 m² väiksema abihoone püstitamisel;
• katuse või fassaadi vahetusel;
• siseplaneeringu muutmisel ilma kandekonstruktsioone muutmata (korterelamus vaata ehitusloa nõuet ülal);
• puurkaevu rajamisel koos projektiga.

Kehtivus: alates 1. augustist 2026 võimaldab ehitusteatis ehitada 4 aasta jooksul (varem 2 aastat).

Riigilõiv: ehitusteatise esitamine on tasuta.

Energiamärgis: ei ole alati nõutav, kuid võib olla vajalik sõltuvalt tööde ulatusest (nt uue hoone ehitamisel või olulisemal rekonstrueerimisel).

Ehitusprotsessi dokumenteerimine: kui tegemist ei ole väikeehitisega, tuleb ehitamist dokumenteerida: ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, ehitustoodete sertifikaadid ja paigaldusjuhendid ning vajadusel tehnosüsteemide katsed ja tuleohutuse dokumendid.

Kasutamise alustamine: kui ehitis vajab kasutusteatist, esitatakse see enne kasutamise algust ehitisregistri kaudu koos ehitusdokumentatsiooniga. Ehitis peab vastama nõuetele ja olema kasutamiseks valmis.

Millal pole vaja ei ehitusluba ega ehitusteatist?

Alates 1. augustist 2026 on vabaehitus kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse mitteeluhoone (nt kuur, varjualune, kiosk) püstitamine, laiendamine ja lammutamine. Ka sellisel juhul peab ehitis vastama planeeringu tingimustele ja muudele nõuetele, näiteks tuleohutuse ja naabrite õiguste kohta. Kahtluse korral küsige enne ehitamist omavalitsuselt või meilt.

Kuidas kontrollida, mida teie ehitis vajab?

1. Alustage dokumendi koostamist ehitisregistris. Alates 1. augustist 2026 näitab register kavandatud tegevuse põhjal, kas on vaja ehitusluba, ehitusteatist või mitte kumbagi.
2. Kontrollige kinnistu planeeringut (detailplaneering või üldplaneering) ja võimalikke piiranguid (nt miljööala, muinsuskaitse).
3. Kui ehitis vajab projekti, tellige see enne teatise või loa taotluse esitamist. Olemasoleva hoone muutmisel on sageli vaja mõõdistus- või muudatusprojekti.