Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse antud kinnitus, et hoone on ehitatud ehitusloa kohaselt ning tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada. See tähendab, et hoone vastab kõikidele nõuetele, mis on vajalikud hoone turvaliseks kasutamiseks ning on kontrollitud ja heaks kiidetud vastavate ametkondade poolt. Kuid mida teha kui ehitisel puudub täna kasutusluba? Järgnev artikkel annab vastused.
Hoonele, mis on ehitatud enne 1995. aastat ja mille kohta on ehitisregistris korrektne kanne ning mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud, ei ole kasutusluba vaja, ent kui maja on pärast 1995. aastat ehitatud, laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see on lihtsalt formaalsus, siis tegelikult võib kasutusloa puudumine tuua kaasa suuri probleeme. Üheks suurimaks riskiks on kindlustusjuhtumid. Kui teie kinnisvaral puudub täna kasutusluba, siis kasutusloa puudumisel võib õnnetuse korral kindlustus keelduda kulude kompenseerimisest ning seda just sellel põhjusel, et teie ehitisel puudus kasutusluba. Oleme kirjutanud sellest lähemalt siin: Kasutusloa puudumise tagajärjed kindlustusjuhtumite puhul: Miks see võib takistada kahjude hüvitamist kui ka siin: Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua ka trahvi
Ehitisregistrist on võimalik vaadata, kas hoone on seadusega kooskõlas või mitte
Kui te pole kindel, kas teie ehitisel on kasutusluba, siis kasutusloa olemasolu saab kontrollida ehitisregistri keskkonnas ehr.ee. Selleks minge aadressile ehr.ee ning toimige järgnevalt:
1. Kirjutage otsingusse ehitise aadress või katastritunnus
2. Klikkige otsitava ehitise “ehitusregistri koodile”
3. Valige loendist alampunkt “Dokumendid”
4. Kui kasutusluba on väljastatud ja registrisse kantud, siis leiate kasutusloa dokumentide loendist.
Kui teie ehitisel puudub täna kasutusluba, siis on viimane aeg alustada kasutusloa taotlemisega
Ehitusseadustiku § 50 lõige 1 kohaselt väljastatakse kasutusluba siis, kui ehitis on ehitatud vastavalt ehitusloale ning seda on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on sisuliselt kinnitus tõendamaks, et valminud hoone on kasutamiseks ohutu.
Kuid millest siis alustada?
Esmalt tuleks üle vaadata, kas ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt vastab tänasele olukorrale või on teostatud ehituslikke muudatusi. Viimasel juhul tuleb teha muudatusprojekt, kus kajastatakse ära tehtud muudatused. Oluline on ka see, et kasutusloa taotluse juurde tuleb lisada nii ehitusloa aluseks olnud projekt kui ka muudatusprojekt. Vajalik on ka dokumentatsioon, mille abil tõestada, et elamu on tõesti ehitatud projekti järgi. Siia kuuluvad ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, toimivusdeklaratsioonid, ehitusmaterjalide sertifikaadid jms.
Siin on täpsem näide dokumentidest, mis tuleb esitada uue üksikelamu kasutusloa saamiseks:
- Kasutusloa taotlus;
- Kasutusloa taotluse lisa 1 – eluruumide andmed (ehitusloa saanud projekt või mõõdistusprojekt)
- eriosade projektid ja teostusjoonised (elekter, vesi, kanal, küte, ventilatsioon, jm);
- elektripaigaldise audit (varasemalt nõuetekohasuse tunnistus);
- gaasipaigaldise audit (juhul, kui hoones on olemas gaasipaigaldis);
- ehitustööde päevikud (nende puudumisel ehitise audit);
- muud ehitamist iseloomustavad dokumendid (nt seadmete ja materjalide sertifikaadid, kaetud tööde aktid, eriseadmete paigaldusaktid jne);
- energiamärgis tuleb kasutusloa taotlemisel esitada nendele sisekliima tagamisega hoonetele, millele on ehitusluba väljastatud pärast 1.jaanuari 2009.a. ;
- ehitusjärgne topo-geodeetiline plaan koos tekstifailiga;
- Veevarustus kanalisatsioon;
- Elekter;
- Gaas;
- Prügivedu
- Korstnapühkimise akt (üksikelamutel ja suvilatel 5 ja rohkem a. kasutusel olnud korstnatele; kortermajadel 1 a. kasutusel olnud korstnatele või vastavalt korstna dokumentatsioonis nõutule);
- joogivee mikrobioloogiline analüüs. Puurkaevu olemasolul puurkaevu pass;
- ventilatsioonisüsteemi õhuhulkade kontroll mõõdistus/pass;
Tasub meeles pidada, et edukaks taotlemiseks on oluline esitada dokumendid seaduses nõutud kujul.
Dokumentide puudumisel tuleb tellida ehitise audit
Kui aga igasugune dokumentatsioon ehitise kohta puudub, olgu selleks siis ehitusprojekti, teostusdokumentatsiooni või millegi muu puudumine ja omanik ei suuda ära tõestada, et ehitis on nõuetele vastavalt ehitatud, siis tuleb teostada ehitise audit.
Ehitise auditi eesmärk on Ehitusseadustiku § 18 kohaselt tõendada ehitise nõuetele vastavust ja selle kasutamise ohutust. Määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ § 2 lõige 1 kohaselt kontrollitakse auditi tegemise käigus ehitist kui tervikut või selle osasid või ehitamise nõuetele vastavust.
Ehitise auditi saate tellida SIIT.
Ehitise audit hõlmab enamasti järgmisi meetodeid:
1.) Visuaalkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud dokumentatsioonile ja antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale;
2.) Kasutuskontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitise kasutamine ettenähtud viisil on võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele;
3.) Dokumentatsiooni kontroll, mille käigus kontrollitakse auditi objektiks oleva ehitisele või selle osale õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust.
Kui auditi tegijal tekib põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas või ei ole võimalik seda lõikes 2 sätestatud meetodeid kasutades hinnata, informeerib auditi tegija auditi tellijat täiendavate kontrolltegevuste vajalikkusest ning kokkuleppel auditi tellijaga teeb täiendava kontrolli, mille käigus:
1) avatakse ehitise kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem;
2) teostatakse ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrolliks vajalikke mõõtmisi;
3) edastatakse proov laborisse analüüsiks;
4) kasutatakse muid vajalikke meetmeid ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses veendumiseks.
Ehitise auditi tulemusena koostatakse ehitise auditi aruanne
Kui auditi tegija ei pea vajalikuks täiendava kontrolli tegemist või auditi eesmärkide saavutamiseks vajalike kontrollide läbiviimine on takistatud, põhjendab auditi tegija seda auditi aruande kokkuvõtlikus hinnangus.
Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja/või ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb ametile läbi ehitisregistri esitada kasutusloa taotlus või kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisale 2 ning audit koos asjakohase dokumentatsiooniga.
Riigilõiv
Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitus- või kasutusloa eest täiendavalt riigilõivu tasuda ei ole tarvis.
Mida teha kui auditi tulemus on negatiivne?
Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku lisale 1.
Vajad abi dokumentide koondamisel ning kasutusloa taotlemisel?
Kui kogu asjaajamine tundub keeruline, siis oleme sulle abiks kasutusloa taotlemisel!
Kui soovid säästa aega, vaeva ja tagada sujuv kasutusloa taotlemise protsess, siis pöördu julgelt meie spetsialistide poole, kes tegelevad kasutuslubadega igapäevaselt. Meilt saate tellida ehitise auditi. Meie ekspertide kogemused ja teadmised võivad olla hindamatu väärtusega ning nad aitavad sul läbida kõik vajalikud sammud, et tagada edukas kasutusloa saamine.
Tule meie tasuta konsultatsioonile ning paneme plaanid paika! Konsultatsioonil saame koostada ka täpse hinnapakkumise.
BRONEERIN TASUTA KONSULTATSIOONI!