Kasutusluba – Miks on kodu ostes oluline ehitus- ja kasutusluba?

Kinnisvara ost ja müük on suur ja oluline tehing, mis nõuab hoolikat ettevalmistust ja korrektset dokumentatsiooni. Üks olulisemaid dokumente, mida ostja peaks kontrollima enne kinnisvara ostmist ja mida müüja peaks omama enne kinnisvara müümist on kasutusluba.

Kuna enamasti on inimeste jaoks kodu ostmine nende elu kõige suurem kulutus, siis ei ole kiirustamine ja asjade põhjalik läbimõtlemata jätmine kunagi hea mõte. Rutakas otsus või kõikidele kinnisvara omandamisega seotud aspektidele vajaliku tähelepanu mitte osutamine võib esmalt pikendada laenuvõtmise protsessi või tuua probleeme kodu hilisemal müümisel. Üks olulisemaid dokumente, mida ostja peaks kontrollima enne kinnisvara ostmist ja mida müüja peaks omama enne kinnisvara müümist on kasutusluba.

Kodulaenusid väljastades jälgib pank tähelepanelikult nii ehitus- kui ka kasutuslubade olemasolu ning eeldatakse, et samal määral on korrektsest dokumentatsioonist huvitatud ka vara ostja. Kui mõni dokument on puudu, ei tähenda see aga kohe finantseerimisest keeldumist, sest iga olukorda analüüsitakse eraldi. Oluline on aru saada, mis põhjusel ei ole ehitise dokumentatsioon korrektne. 

Aastakümnete eest ei olnud ehitus- ja kasutusload tänapäevasel kujul nõutavad, mistõttu ei pea enne 1995 rajatud ehitisel olema ehitus- ja kasutusluba sellisel kujul, nagu neid väljastatakse praegu.
Hoonele, mis on ehitatud enne 1995. aastat ja mille kohta on ehitisregistris korrektne kanne ning mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud, ei ole kasutusluba vaja, ent kui maja on pärast 1995. aastat ehitatud, laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik

Ehitisregistrist on võimalik vaadata, kas hoone on seadusega kooskõlas või mitte

Vara ostma asudes on soovitav tutvuda huvipakkuva ehitise kehtivate andmetega ehitisregistris ning vajaduse korral suhelda kohaliku omavalitsusega. 
Kui te pole kindel, kas ehitisel on kasutusluba, siis kasutusloa olemasolu saab kontrollida ehitisregistri keskkonnas ehr.ee. Selleks minge aadressile ehr.ee ning toimige järgnevalt:

1. Kirjutage otsingusse ehitise aadress või katastritunnus
2. Klikkige otsitava ehitise “ehitusregistri koodile”
3. Valige loendist alampunkt “Dokumendid”
4. Kui kasutusluba on väljastatud ja registrisse kantud, siis leiate kasutusloa dokumentide loendist.

Mida aga tuleks jälgida korterelamu, eramu, ridaelamu või paariselamuboksi puhul, millel on vaja nii ehitus- kui ka kasutusluba?

  • Mis hoone rajamiseks on ehitusluba väljastatud? Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus ehitusluba on väljastatud üksikelamule, kuid tegelikkuses on kerkinud paarismaja. Samuti on esinenud probleeme korterelamutega, kus korterite arv on suurem kui ehitusloaga ette nähtud. Eelkõige on need kinnisvarabuumi ajal ehitatud majad, kus liigne kasumi tagaajamine on muutnud hooned ehitusloale mittevastavaks ning seetõttu on ka kasutusloa saamine raskendatud.
  • Kui elamu on ehitusjärgus, tuleb kontrollida ehitusloa olemasolu. Juhul kui ehitusluba on olemas, tuleks ehitusprojekti ehitatava majaga võrrelda. Kui ehitis erineb projektist, on äärmiselt oluline aru saada, kui suured on muudatused ja kas need võivad saada kasutusloa taotlemise takistuseks.
  • Kui elamut on laiendatud või rekonstrueeritud, kas selleks on väljastatud ehitus- ja kasutusluba või ehitus- ja kasutusteatis? Vaatamata asjaolule, et ehitis võib algselt olla ehitatud enne 1995. aasta suve, tuleb selle hilisema laiendamise jaoks samuti taotleda ehitusluba, -teatis. Küllalt levinud on aiamajade rekonstrueerimine või elamute/korterelamute laiendamine pööningukorruse arvel ilma ehitusloata. Siiski on ehitus- ja hiljem kasutusloa taotlemine väga oluline, sest omavolilise ehitamise järel ei pruugi ehitis vastata nõuetele. See võib kaasa tuua trahvid ning halvimal juhul juurde- või pealeehituse lammutamise.
  • Kui ehitisel puudub kasutusluba, on oluline aru saada, miks ei ole omanik kasutusluba taotlenud. Palju on juhuseid, kus omanik on ehitanud elamu oma tarbeks ega ole kasutusloa taotlemist vajalikuks pidanud. Kui ehitis on rajatud ehitusprojekti järgi, siis ei ole kasutusloa taotlemine eriti keeruline. Esmalt tuleks üle vaadata, kas ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt vastab tänasele olukorrale või on teostatud ehituslikke muudatusi. Viimasel juhul tuleb teha muudatusprojekt, kus kajastatakse ära tehtud muudatused. Oluline on ka see, et kasutusloa taotluse juurde tuleb lisada nii ehitusloa aluseks olnud projekt kui ka muudatusprojekt. Vajalik on ka dokumentatsioon, mille abil tõestada, et elamu on tõesti ehitatud projekti järgi. Siia kuuluvad ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, toimivusdeklaratsioonid, ehitusmaterjalide sertifikaadid jms.
  • Kui ehitisel puudub igasugune dokumentatsioon, olgu selleks siis ehitusprojekti, teostusdokumentatsiooni või millegi muu puudumine ja omanik ei suuda ära tõestada, et ehitis on nõuetele vastavalt ehitatud, siis tuleb teostada ehitise audit.
    Ehitise auditi eesmärk on Ehitusseadustiku § 18 kohaselt tõendada ehitise nõuetele vastavust ja selle kasutamise ohutust. Määruse Ehitise auditi tegemise kord“ § 2 lõige 1 kohaselt kontrollitakse auditi tegemise käigus ehitist kui tervikut või selle osasid või ehitamise nõuetele vastavust. Ehitise auditist saab rohkem lugeda SIIT

Kehtiva kasutusloa puudumine võib tekitada takistusi kindlustushüvitise saamisel

Kasutusloata kinnisvara puhul tekib õigustatud küsimus, kas need hooned vastavad üldse kehtivatele ohutusnõuetele ning kas neid on ohutu kasutada. Eriti murettekitav on olukord, kus kasutusloata hoones toimub tulekahju, mille põhjuseks võivad olla kontrollimata elektrisüsteemid. Sellises olukorras võib kindlustus võtta kasutusele ebameeldivaid meetmeid, näiteks vähendada kahjuhüvitise summat või isegi keelduda selle maksmisest.
Nimelt on kasutusloa taotlemise vajalikuks osaks on elektrisüsteemide kontroll, millega kontrollitakse elektrisüsteemi vastavust kehtivatele nõuetele. Kui vajalik kontroll oleks majas varem tehtud, oleks puudused avastatud ning tulekahju poleks toimunud.

Kuidas hankida kasutusluba?

Kasutusloa taotlemiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) vastav avaldus koos kõigi vajalike dokumentidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus menetluse käigus kontrollida hoone vastavust nõuetele ning vajadusel kaasata menetlusse kolmandaid osapooli (Päästeamet, võrguvaldajad, naabrid jne). Vajadusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente või korraldada täiendav kontroll. Täpsemalt saate lugeda kasutusloa taotlemise kohta siit: Millest alustada kui majal puudub kasutusluba?

Vajad abi kasutusloa taotlemisel?

Kui kogu asjaajamine tundub keeruline, siis oleme sulle abiks kasutusloa taotlemisel!
Kui soovid säästa aega, vaeva ja tagada sujuv kasutusloa taotlemise protsess, siis pöördu julgelt meie spetsialistide poole, kes tegelevad kasutuslubadega igapäevaselt. Meie ekspertide kogemused ja teadmised võivad olla hindamatu väärtusega ning nad aitavad sul läbida kõik vajalikud sammud, et tagada edukas kasutusloa saamine.
Tule meie tasuta konsultatsioonile ning paneme plaanid paika! Konsultatsioonil saame koostada ka täpse hinnapakkumise.

BRONEERIN TASUTA KONSULTATSIOONI!