Suitsuandur
Suitsuandur paigalda kõikide eluruumide lae keskossa, välja arvatud kööki ja vannituppa, kus see võib valehäiret põhjustada. Avatud köögiga ruumis kinnita andur elutoa-poolsele osale. Mitmekordses majas paigalda igale korrusele vähemalt üks suitsuandur.
Suitsuanduri korrasolekus veendumiseks kontrolli andurit kord kuus, vajutades testnuppu. Kui vajutusele helisignaali ei järgne, on patarei tühi ja tuleb uuega asendada. Kui suitsuandur teeb aeg-ajalt üksikuid piikse, on niisamuti patarei tühi või andurisse kogunenud tolmu, mis tuleks sealt eemaldada.
Olenevalt tootjast on suitsuanduri eluaeg 3-10 aastat. Seadme eluiga saad kontrollida selle tagaküljelt. Aegunud andur vaheta välja ja uue soetamisel eelista 10aastase elueaga seadet.
Vingugaasiandur
Vingugaas tekib peamiselt puudulikust ventilatsioonist või umbes korstnast, mille korral pole põlemiseks piisavalt hapnikku. Kuna suitsugaasid on lõhnatud ja värvitud, pole inimesel võimalik tajuda, kui suitsu- ja vingugaas tuppa levib ja mürgistuse põhjustab.
Nii on vingugaasiandur kohustuslik, kui sinu kodus on korstnaga ühendatud gaasiseade (nt gaasikatel või gaasiveesoojendi) või tahkeküttega köetav pliit, ahi, kamin või katel. Vingugaasiandur paigalda kütteseadmest ühe kuni kolme meetri ja lae piirist 15-30 cm kaugusele.
Tahkekütteseadmed
Liigkütmine on üks hoonete süttimise levinumaid põhjuseid. Nii võib ühes päevas küll mitu korda kütta, ent kahe korra vahele peaks jääma vähemalt kaheksa tundi, sest selliselt jõuab ahi vahepeal täielikult maha jahtuda. Kütta tuleks kuivade lehtpuu halgudega, mis on eelmisel päeval tuppa toodud, sest 20 % ja rohkema niiskusega puidu korral ei põle kõik puugaasid ära ja korstnast paisatakse õhku väga palju saastavaid aineid. Lisaks tekib nii ka pigi, mis on tuleohtlik.
Ka ei tasu siibri sulgemisega kiirustada. Kõige ohutum on seda teha, kui söed enam ei hõõgu ja on täielikult tuhmununud. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit.
Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse (plekk, klaas). Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm koldeava ees, 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul koldeava ees 75 ja külgedel 15 cm. Seejuures olgu tulekindel ala pigem suurem kui väiksem.
Lisaks on soovitatav koju paigaldada vähemalt üks 6 kg tulekustuti ja/või tulekustutustekk.
Korstnapühkimine
Kuigi ühepereelamus ja selle abihoonetes võib küttesüsteemi enda tarbeks ise puhastada, peab vähemalt kord viie aasta jooksul seda tegema ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Kortermajades ja ridaelamutes tuleb korstnapühkija kutsuda kord aastas.
Korstnapühkija leiad näiteks leheküljelt https://korsten.ee/.
Elektrisüsteem
Kõige sagedasemad elektriga seotud tulekahjude põhjused on järgnevad
1) oskamatult parandatud elektrisüsteem, kus on erinevaid juhtmeid kokku liidetud, teibiga lapitud või niisamuti rippuma jäetud;
2) kui pistikupesasid ei jätku, kasutatakse mitmeid pikendusjuhtmeid, mis viivad kaablite ülekoormuseni;
3) sageli on elektri-ja pikendusjuhtmed jäetud kas raskete esemete alla või uste vahele, kus need saavad kahjustada;
4) isegi, kui paigaldatud on uus juhtmestik, kipub voolukoormus olema mittepiisav, kui elektrikilp ise on vana.
Kuna elektriga seotud tulekahjud on kõige levinumad, soovitab Päästeamet kord kümne aasta jooksul lasta elektrikul kodu elektrisüsteemi kontrollida.
*****
Kui kahtled enda kodu tuleohutuses, elektrisüsteemis või kütteseadmete korrasolekus ning vajad auditit, mis kinnitaks nende ohutust või tooks välja puudused ning viisid, kuidas neid lahendada, siis võta meiega ühendust.