Ehitusseadustiku järgi tuleb registrisse kanda lisaks hoonetele ka rajatised nagu puur- ja salvkaev.
Uue puurkaevu rajamine
Uue puurkaevu rajamine tähendab üksjagu kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga taotluste kooskõlastamist. Kuigi on tavaks saanud, et puurkaevu korrektse dokumentatsiooni eest hoolitseb puurija, on hea ka ise antud protsessist aru saada.
1. Esmalt tuleb täita puurkaevu asukoha kooskõlastamise vorm ja esitada see kohalikule omavalitsusele. Võttes arvesse üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi, kinnitatakse taotlus 10 tööpäeva jooksul.
2. Seejärel on tarvis ehitusprojekti alusel taotleda ehitisregistri kaudu ehitusluba/ehitusteatist. Projekti võib koostada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik. Antud taotluse juurde tuleb lisada ka puurkaevu asukoha kooskõlastus.
Omavalitsus kaasab registri kaudu menetlusse Keskkonnaameti, kes võib, ent ei pruugi nõuda lisaks ka vee- või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist. Kui taotlus vastab nõuetele, antakse sellele roheline tuli niisamuti 10 päeva jooksul. Kinnitatud ehitusluba/ehitusteatis kehtib kaks aastat.
3. Kaevu rajamisel tuleb ehitajal pidada puurimispäevikut, mille juurde lisatakse ka töökoosolekute ja katsetööde protokollid. Kui kaev saab valmis, annab kaevu rajanud isik selle omanikule puurkaevu hooldusjuhendi ning esitab Keskkonnaagentuurile muuhulgas ka puurkaevu veeproovid vee infot koondava veebilehe kaudu. Antud keskkonda on kasutaja loodud vaid litsentseeritud puurijatele.
Peale andmete esitamist on Keskkonnaametil selle menetlemiseks jällegi 10 tööpäeva. Kui taotluses puudujääke pole, sisestatakse andmed Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) ning kaevule tekib katastrinumber.
4. Viimaks jääb üle Keskkonnaregistri väljavõtte alusel taotleda ehitisregistris puurkaevule kasutusluba/kasutusteatist. Kui kokkuleppe järgi pidi kaevule kasutusloa taotlema puurija, allkirjastatakse enne lõpliku arve tasumist ka tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt.
Hea teada: ehitusteatist/kasutusteatist tuleb taotleda, kui kasutusele võetakse kaev, mille tootlikkus pole üle 10 m3 ööpäevas ja mida kasutab vähem kui 50 inimest. Ehitusluba/kasutusluba tuleb taotleda, kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest.
Vana puurkaevu registrisse kandmine
Vana puurkaev on võimalik Keskkonnaregistrisse kanda puurkaevu passi või rekonstrueerimise projekti alusel. Viimast tohib jällegi koostada vaid vastavat litsenti omav isik. Vana puurkaevu pass või rekonstrueerimisprojekt tuleb saata e-kirjaga Keskkonnaagentuuri üldmeilile kaur@envir.ee. Kui kaev kantakse Keskkonnaregistrisse, tuleb selle väljavõtte alusel taotleda ehitisregistri kaudu kasutusteatist/kasutusluba.
Uue salvkaevu rajamine
Salvkaevu rajamiseks pole projekti tarvis ning sellele passe/arvestuskaarte ei väljastata. Küll tuleb ehitisregistri kaudu esitada ehitusteatis, võttes aluseks salvkaevu rajamise taotluse vorm.
Salvkaevu rajamiseks ei ole nõutav ka hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba ning selle võib tahtmise ja piisavate teadmiste korral igaüks ka ise teha.
Pärast salvkaevu rajamist tuleb kaevu andmed esitada Keskkonnaametile nende üldkontaktil info@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaamet kontrollib salvkaevu kohta esitatud andmeid ja registreerib need Keskkonnaregistris 10 tööpäeva jooksul.
Seejärel tuleb Keskkonnaregistri väljavõtte alusel taotleda kaevule ehitisregistris kasutusteatis.
Vana salvkaevu registrisse kandmine
Olemasolev salvkaev tuleb esmalt kanda Keskkonnaregistrisse, tehes selleks avalduse nende üldmeilil. Avalduse vormis veeproove ja muud taolist infot täitma ei pea; olulised on omaniku ja asukoha info ning kaevu ja maapinna sügavused.
Kui Keskkonnaamet on kaevu enda registrisse kandnud, saab andmete esitamise teatisega salvkaevu ka ehitisregistrisse kanda.
Kaevu koordinaatide leidmiseks on võimalik kasutada järgnevaid lehekülgi
1) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo;
2) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused.
Üldiselt piisabki kaevu asukoha näitamisel maa-ameti ortofotost, ent mõni omavalitsus võib küsida ka kinnistu geodeetilist teostusmõõdistust, mille koostab geodeet.