Korteriomanike isetegevus kipub kinnisvaraturul olema pigem reegel kui erand. See võib osutuda aga parajaks peavaluks eelkõige korteri ostu- või müügisoovi korral, sest pangad kontrollivad enne laenu väljastamist muuhulgas ka ehitisregistri andmete reaalsusele vastavust.

Oma tuba, oma luba

Kui teha korteris siseviimistlustöid (tapeetimine, seinte värvimine, plaatimine, krohviparandused, uue põrandakatte paigaldamine), paigaldada või muuta elektri- ja nõrkvoolukaableid või asendada nt vanad aknad samaväärsetega, pole luba tarvis. 

Ka kuuluvad vaba ehitustegevuse alla korterisiseste torude liigutamine (alates liitumispunktist) ja mittekandvate või mitte jäigastavate vaheseinte ehitamine või lammutamine. Küll on viimase jaoks tarvis pädeva ehitusspetsialisti kinnitust, sest vanad majad kipuvad aja jooksul vajuma, muutes teinekord mittekandva seina kandvaks. Viimase isetegevuslik eemaldamine võib ohustada kogu hoone püsivust. 

Kuigi mittekandva vaheseina eemaldamiseks luba taotleda ei tule, tasub siiski koostada lihtne projekt, kus oleks näha korteri plaan ning eksplikatsioon. Siis on, mille alusel hiljem registris andmeid korrastada. Ka on mugav selle põhjal materjalide hulka ja kulu arvestada.  

Muutes ruumide asukohta, tuleb lisaks arvestada eluruumile esitatud nõuetega. Nimelt peab üldjuhul olema iga elu-, töö- ja magamistoa pindala vähemalt 8 m², laius 2,4 m ja kõrgus 2,5 m.

Isegi kui ümberehitamine pole loakohustuslik, peab ehitustegevus vastama ehitamise üld- ja tuleohutusnõuetele, rikkumata naabrite õigusi.

Tuleohutust silmas pidades peab elektri-, tule- ja gaasitööd teostama vastava kutsekvalifikatsiooniga isik ning muuhulgas tuleb korstnajalg kipsi ja tapeediga katmata jätta. Lisaks suitsuandurile on kütte- ja gaasiseadmetega korterites nõutud ka vingugaasiandur.

Miljööväärtuslikul alal remontides tuleb säilitada ajaloolise hoone ja selle osade algupärane ilme. Enne muinsuskaitselises hoones remondi alustamist tutvu Muinsuskaitseameti veebilehe ja restaureerimise käsiraamatuga. 

Oma tuba, ent kohaliku omavalitsuse luba

Kui ehitustöö käigus muutuvad oluliselt hoone omadused, on seaduse mõttes tegu ümberehitamisega, mis on projekti ning teavituskohustuslik. Viimane tähendab ehitisregistri kaudu kohaliku omavalitsusega ehitusprojekti kooskõlastamist veel enne ehitustööde alustamist.

Ümberehituse hulka kuuluvad muuseas 

1) kandva või jäigastava seina lammutamine, muutmine või ehitamine;
2) uue ukse- või aknaava tegemine või vana sulgemine;
3) akna vahetamine, kui muutub selle materjal, suurus või paigutus;
4) korteri suurendamine näiteks rõdu, lodža või kaasomandis oleva koridori arvelt;
5) korterisse sauna rajamine (kerkivad tuleohutuse ja elektrivõimsuse küsimused);
6) muude tehnosüsteemide (küte, vesi, elekter, ventilatsioon jm) paigaldamine, muutmine või lammutamine, kui selle käigus muutuvad oluliselt hoone omadused või fassaad (nt õhksoojuspumba paigaldamine).

Kui remonditegevus puudutab kaasomandis olevat hooneosa (vahelaed, fassaad, kütte- ja vee- ning kanalisatsioonisüsteem), tuleb nende teostamiseks võtta ka korteriühistu nõusolek.

*****

Kuigi soov parema planeeringu või avarama korteri järele on mõistetav, tasub enne kuvalda järele haaramist selgeks teha, kas soovitud tööd võib teostada niisamuti või vajavad need projekti koostamise näol põhjalikumat eeltööd.

Kui vajad korteri ümberehitustöödeks projekti või abi juba teostatud tööde seadustamisel, oleme siin, et aidata.