Kasutusloa taotlemine: mida karta, kuidas valmistuda?

„Mida ma kartma peaks?” on küsimus, mida tihti enne kasutusloa taotlemist küsitakse.

Karta ei tasu enne aga midagi, kui menetluse käigus konkreetseid märkusi pole tehtud. Seda eriti, kui oled meiega algusest peale avatult suhelnud, sest tänu sellele saame võimalikud murekohad juba eos tuvastada ja kõrvaldada. Oleme siin, et aidata, mitte selleks, et Su tegusid või tegemata jätmisi hukka mõista.

Küll saad menetluse võimalikult sujuvalt kulgemiseks ka omalt poolt üht-teist ära teha. 

Esiteks

Ka tublile peale ei tee väike tugi liiga. Nii ära jää lootma üksnes enda mälule, et kaks, viis, kümme või kakskümmend aastat tagasi aset leidnud ehitus täpselt projekti järgi teostati. Leia see tunnike, et ehitusloa aluseks olnud projekt silme ette võtta, sõna-sõnalt läbi lugeda ning veenduda, et reaalsus tõepoolest ka projektile vastab.
Kui ei vasta, tuleb koostada muudatusprojekt, mis erisusi kajastaks. Oluliselt lihtsam on see teadmine ja kulu kohe arvesse võtta, kui et hiljem menetluse käigus ebameeldivalt üllatuda.

Projektis näpuga järge ajades tasub muuhulgas tähelepanu pöörata järgmisele.

  • On kõik samal kohal, sama suur ning samast materjalist nagu projektis ette nähtud? 
  • On kõik, mis ettenähtud, ka välja ehitatud?
  • Kasutatakse algset küttesüsteemi või on hiljem projektiväliselt näiteks soojuspump lisatud?
  • Kuidas on lood tuleohutusega? Kui projektis on ette nähtud korstna puhastamiseks platvorm ja paikne redel või korterile tuletõkkeuks, siis kas need on olemas? 
  • On hoonel kohustuslik tuletõrje veevõtukoht olemas?
  • Kui ehitusluba anti mõne konkreetse tingimusega (nt kohustus ehitada tööprojekti järgi või teostada geodeetilise mahamärkimise akt ja vundamendi mõõdistamine), on need täidetud?

Teiseks

Kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba, tuleb ehitusseadustiku järgi ehitamist dokumenteerida

Ehituspäevikusse tehakse kanne iga ehitamise päeva kohta. Kannetes kirjeldatakse kronoloogilises järjestuses igal päeval tehtud tööd. Lisaks tuuakse välja ehitise või ehitusplatsi seisund ja seda mõjutavate tingimuste kirjeldus, jäätmete äraveo toimumise kuupäev ning ehitustöö ja omanikujärelevalve tegija nimed.

Kaetud tööde akti kantakse tuuletõkke, soojustuse, aurutõkke või hüdroisolatsiooni paigaldamine, seina, põranda ja lae ühenduskohtade tihendamine, monteeritavate elementide omavaheline ühendamine, avatäidete paigaldamine ning tihendamine. Samuti torustiku, drenaaži, kaevu, kaabli, kinniti, läbiviigu ja läbiviigu elementide paigaldamine, põhjendatud hinnang kaetud töö vastavusele kehtivatele nõuetele ja ehitusprojektile, kaetud töö kontrollimise aeg ning kontrollinud ehitustöö ja omanikujärelevalve tegija nimed.
Kaetud tööde akt koostatakse pärast seda, kui ehitustöö ja omanikujärelevalve tegijad on töö üle kontrollinud.

Nii kaetud tööde aktid kui ehituspäevikud peavad olema täidetud ja allkirjastatud ehitamist teostava isiku poolt.

Kolmandaks pööra tähelepanu ka allolevale.

  • Lipualuse (või masti) olemasolu.
  • Suitsuanduri olemasolu.
  • Vingugaasianduri olemasolu, kui kasutuses on gaasi- või tahkekütteseade.
  • Ehituse ajal tasub töödest pilte teha.
  • Kõikide tööde kohta saadud dokumendid tuleb säilitada.
  • Kõik dokumendid peavad olema töö teostaja poolt allkirjastatud.
  • Kortermajas teostatavad ümberehitused peavad olema korteriühistuga kooskõlastatud. Kui ühistu puudub, on tarvis iga korteriomaniku nõusolekut eraldiseisvalt.


Kui oled kindlaks teinud, et ehitusprojekt ja reaalsus ühtivad – või ei tee seda – ning soovid abi kasutusloa taotlemisel, oleme päringu täitmise kaugusel.