Kui oled kunagi mõelnud, miks hõlmab kasutusloa taotlemine nii palju erinevaid dokumente ja spetsialiste, toome järgmistel ridadel selgust.
-> Kasutusloa aluseks on ehitusloa saanud projekt. Kui kooskõlastatud ehitusprojektist on kõrvale kaldutud, on vajalik muudatusprojekt.
Kui oma ala eksperdiks saab 10 000 töötunniga, siis just seda üks projekteerija on! Nimelt on tegu magistrikraadiga diplomeeritud arhitektiga, kes peale viie-aastast õpet harjutab veel mõned aastad kogenud arhitektide juhendamisel kätt. Lisaks püsivusele ja täpsusele on projekteerijaks saamisel oma koht ka loomingulisusel ja kunstiandel, viimaks ellu Sinu unistusi.
-> Kuna iga kolmas tulekahju saab alguse elektrikilbist, juhtmestikust või kodumasinast, on kasutusloa üks osa elektripaigaldise audit, mis kinnitab – või lükkab ümber – et hoone elektrisüsteem on kasutamiseks ohutu
Elektripaigaldise auditit võib teostada vähemalt kuuenda taseme elektriinsener. Elektritehnika saab selgeks näiteks Tallinna Tehnika Kõrgkoolis kolme ja poole aasta ning 5460 töötunniga. Sel alal tegutsemiseks peavad endal juhtmed lühikesed olema, elekter pinget pakkuma ning matemaatikas ja füüsikas lamp kiiresti põlema lööma.
-> Kuna kuuleme uudistest ikka ja jälle, kuidas mõne hoone gaasiplahvatuse tagajärjel on inimesed viga saanud, nõutakse kasutusloa menetluses ka gaasipaigaldise auditit.
Gaasipaigaldise auditi tegijal on lisaks soojustehnilisele magistrikraadile ka vähemalt neli aastat valdkonnaalast töökogemust. Samuti peab ta olema läbinud vähemalt kolmekuulise auditi tegemise praktilise väljaõppe. Siinkohal arusaadavalt pädevuse osas järeleandmisi ei tehta ning eksimisruumi ei jäeta.
-> Kui ehitaja kadus kui vits vette, ehitusettevõte pani pillid kokku või on mõnel muul põhjusel ehitamist kajastavad dokumendid puudu, asendab need kasutusloa menetluses ehitise audit.
Ehitise auditeerija on vähemalt tase 7 diplomeeritud ehitusinsener, kes annab ehitisele oma pädeva hinnangu. Antud kutse saamiseks tuleb täna näiteks Taltechi inseneriteaduskonnas õppida viis aastat ja läbida 300 EAP-line õppemaht, mis on võrdne 7800 töötunniga! Kuna inseneritöö eeldab tugevat tehnilist taipu ja ruumilist kujutlusvõimet, on inseneri parimateks sõpradeks matemaatika ja füüsika. Lisaks tehnilisele kõrgharidusele peab auditeerijal olema ka vähemalt kolmeaastane töökogemus.
-> Kuigi kasutusloa menetluses eramu tuleohutuse auditit üldjuhul ei nõuta, võidakse seda siiski küsida, kui sinu enda või naaberkinnistu hooned asuvad üksteisele lähemal, kui on ette nähtud. Nimelt peab tule leviku takistamiseks olema ehitiste vahel vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on alla selle, piiratakse tule levikut ehituslike abinõuetega.
Tuleohutuseksperdiks kipub igaüks erinevaid teid pidi jõudma. Täiskoormusel annab selleks õppida Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse kolmeaastasel õppekaval, peale mida tuleb erialase töö tegemiseks taotleda kutsetunnistus. Kooli saamise eelduseks on laitmatu taust ning kandma hakkad vormiriietust.
-> Kui ise igapäevaselt teises valdkonnas tegutseda, võib ehitisregistris kasutusloa taotlemine väga kiiresti segadust, meelehärmi ja nõutust tekitada ning küsimusi rohkem kui vastuseid olla. Tea, et Sa ei pea sel teekonnal aga üksi olema: aitame Sind heameelega nii nõu kui jõuga.
Nimelt on meie projektijuht Heidi kursis kõigi põhitõdedega, mis puudutab ühe hoone kasutusloa taotlemist. Alatest teadmisest, et tuleohutuskuja on reeglina kaheksa meetrit, tõsiasjani, milline vallaametnik on dokumentide nõudmisel kohe eriti pretensioonikas. Projektijuht on see liim, kes kogu menetluse käekäiku juhib, ehitisregistris taotlusi sisestab ning kohaliku omavalitsusega suhtleb.
Eeltoodud ametid ei piirdu vaid kooli lõpetamisega: tegu on elukestva õppega, kus on keskne koht uudishimul ning soovil pidevalt edasi areneda. Nii on neist enamikel ka kutsetunnistus, mida tuleb iga teatud aja tagant taastõendada.
Kuna puhtfüüsiliselt kõike ise ei jõua, jäägem igaüks oma liistude ja tugevuste juurde.
Nii telli kõik kasutusloa taotlemiseks vajalik Vanamaja Projektilt.