Flat Preloader Icon

Hooned, mille suurus on 20 m² ja rohkem ja/või kõrgus üle 5 m peavad olema kantud ehitisregistrisse. Siinkohal ei tee seadus vahet, kas tegemist on näiteks 40 m² suuruse kuuri või hoopiski 5-korruselise korterelamuga. Järgnevas artiklis toome teieni täpse ülevaate ning vastame enim küsitud küsimustele, mis on seotud olemasolevate hoonete ehitisregistrisse kandmise kohta.

Kuidas kontrollida, kas minu ehitise andmed on ehitisregistris olemas?

Ehitise olemasolu ehitisregistris saab kontrollida veebilehelt www.ehr.ee, samuti võid pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kus saad enda ehitisregistri andmeid kontrollida. Kui sa avastad, et sinu hooneid ei ole ehitisregistris registreeritud, siis peaksid esmalt kontrollima, kas sul õnnestub leida arhiividest dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust, kuid on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata. Sellisel juhul saad need esitada omavalitsusele koos andmete esitamise teatisega ning probleem saabki lahendatud.

Mis tuleb ehitisregistrisse kanda? Kui suured hooned (alla ja üle 20 m²), kas ka kaev jms?

Ehitisregistrisse tuleb kanda hooned suurusega alates 20 m². Soovi korral ei ole keelatud registrisse kanda ka väiksemaid hooneid, aga kohustust selleks ei ole. Olemasolev alla 20 m² hoone tuleks ehitisregistrisse kanda juhul, kui on kavatsus tulevikus näiteks hoonet laiendada. Kui aga on kavas lagunenud hoone (ka üle 20 m²) lammutada, siis ei ole mõistlik seda registrisse kandma asuda, kuna siis tekib nõue hoone lammutamiseks luba taotleda. Registrisse tuleb kanda ka olemasolevad rajatised – puur- ja salvkaev, reoveemahuti, omapuhasti.

Kui palju maksab hoone ehitisregistrisse kandmine?

Selleks, et kanda olemasolevaid hooneid ehitisregistrisse on minimaalselt vaja esitada andmete esitamise teatis ja asendiplaan hoonete paiknemise kohta. Asendiplaaniks sobib ka Maa-ameti lehelt tehtud väljavõte, millel on näidatud mis hoonetega on tegu. Nimetatud dokumentide kohta riigilõivu tasuda ei tule. Eeltoodu kehtib hoonete kohta, mille ehitamise aasta on 1995 ja varasem.
Seega hoonete mõõdistusprojekti, samuti küttekollete auditi ja elektriauditi esitamine lisadokumentidena ei ole tingimata vajalik. Küll aga on need dokumendid kindlasti vajalikud uuemate hoonete juures. Siinkohal tuleb kindlasti lähtuda hetkel kehtivast ehitusseadustikust peale 2003. aastat ehitatud hoonete puhul.

Millest peaksin alustama?

Nagu eelpool mainitud on minimaalselt vajalik (digitaalselt) allkirjastatud andmete esitamise teatis. Vormikohased teatised on leitavad aadressil www.ehr.ee lehekülje allosas oleval lingil “Taotluste ja teatiste vormid” (andmete esitamise teatis; andmete esitamise teatise lisa 1- eluruumide andmed. Mitteeluruumide puhul ei ole vaja täita lisa 2 – mitteeluruumi andmed. Teatised tuleb ka korrektselt täita – hoone tehnilised andmed, ehitusaasta jne). Olemasoleva hoone puhul ei ole hoone koordinaate ilmtingimata vaja lisada.

Mida teha kui mu hoone on omavoliliselt püstitatud ning puuduvad kõik dokumendid ning ehitusluba?

Kui sa tead, et tegemist on ilma loata ehk seaduse mõttes omavoliliselt püstitatud ehitisega, siis tuleks alustada loa- või teavitamismenetlustega.
Kirjutasime sellest lähemalt siit: Ebaseaduslik ehitis. Mida teha, kui ehitis ei ole seaduslik?

Mida teha kui vajan abi hoone ehitisregistrisse kandmisega?

Kui soovite, et kogu asjaajamine sujuks tõrgeteta ja kiiresti, siis on mõistlik kasutada meie kogemustega spetsialistide abi, kes teavad kõiki nüansse ja võimalikke probleemkohti.
Võta meiega julgelt ühendust, saates päring SIIT. Saame olla sulle abiks ka sellega, kui peaks selguma, et tegemist on omavoliliselt püstitatud ehitisega! Aitame ka hoone seadustamisega!