Ehitus- ja kasutusloa mõistete tähestik

Audit on dokument, millega annab kasutusloa/teatise menetluses asendada puuduva ehitusdokumentatsiooni (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid jms).

Arhitekt koostab ehitusprojekti, mille põhjal taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba/teatist.

Kui endal pole hoone vanu dokumente käepärast võtta, annab linnale, vallale või rahvusarhiivile teha nendeks päringu.

Abiruum on hoone osa, mis ei vasta eluruumile esitatud tingimustele ja/või pole mõeldud põhiliseks kasutamiseks (näiteks tehnoruum, panipaik, katlaruum, garaaž).

Andmete esitamise teatisega annab ehitisregistris muuta andmeid, mis on ekslikud või kui teostatud ehitustööde näol on tegu olnud vaba ehitustegevusega. Teatise esitamine on riigilõivuvaba ning selle menetluse periood on 10 päeva.

Alates 2020. aastast peavad kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele ehk a-energiaklassile. Erandiks on kuni 220 m2 väikeelamud, mis peavad vastama vähemalt madalenergiahoone nõuetele ehk B-energiaklassile.

CO-andur ehk vingugaasiandur on kohustuslik, kui kasutusel on korstnaga ühendatud gaasiseade või mõni tahkekütteseade, nagu ahi, kamin, pliit või katel.

Kasutusluba taotledes tuleb kohalikule omavalitsusele esitada dokumentatsioon, mis tõendab, et ehitatud on loa saanud ehitusprojekti järgi ning ehitis on kasutamiseks ohutu. Sellisteks dokumentideks on näiteks ehitusprojekt, geodeetiline teostusmõõdistus, elektripaigaldise audit, korstnapühkimise akt, ehitise audit, tuleohtuse audit jms.

Drenaaž on süsteem liigse vee hoonest eemale juhtimiseks.

Ehitusluba annab õiguse ehitada loa saanud ehitusprojekti järgi. Üldjuhul tuleb ehitusluba taotleda, kui püstitada enam kui 60 m2 hoone või laiendada olemasolevat ehitist üle kolmandiku. Millal täpsemalt ehitusluba taotleda, on kirjeldatud ehitusseadustiku lisa üks tabelis.

Ehitusteatis annab niisamuti õiguse loa saanud ehitusprojekti järgi ehitada. Üldjuhul tuleb ehitusteatist taotleda, kui ümberehitustega ei laiendata ehitist üle 1/3 selle olemasolevast mahust. Millal täpsemalt ehitusteatist taotleda, on kirjeldatud ehitusseadustiku lisa üks tabelis.

Ehitisregister on riiklik portaal, milles säilitatakse ehitiste infot ning mille kaudu taotletakse omavalitsustelt ehituslube/teatisi ja kasutuslube/teatisi.

Ehitise auditiga annab kasutusloa/teatise menetluses asendada puuduva ehitusdokumentatsiooni. Auditi teostab ehitusinsener.

Ehitusseadustik on 01.07.2015 jõustunud seadus, mis reguleerib ehitiste projekteerimist, ehitamist, kasutamist ja lammutamist. Sellega esitatakse nõuded ehitamisele ning ehituslubade/teatiste ja kasutuslubade/teatiste taotlemisele, et tagada ehitiste ohutus ja nõuetekohasus.

Elektripaigaldise auditiga antakse hinnang elektrisüsteemi ohutusele ja nõuetele vastavusele.

Märgis näitab, kui palju energiat kulub aastas hoone tavapäraseks kasutamiseks ehk näiteks kütmiseks, jahutamiseks, sooja vee tegemiseks jms.

Ehitustööde päevikusse tuleb viivitamata teha kanne iga ehitamise päeva kohta, kirjeldades teostatud töid.

Ehitusprojektiga antakse ehitise ehitamiseks visuaalsed ja tehnilised lahendused. Selle alusel taotletakse kohalikult omavalitsuselt ehitamiseks luba/teatist ja teostatakse ehitustööd, peale mida taotletakse kasutamiseks luba/teatist.

Fassaad on hoone välissein viimistluse, akende, uste ja teiste nähtavate arhitektuursete elementidega.

Geoalus või geodeetiline alusplaan kajastab kõike kinnistul nähtuvat ning on projekteerimistööde aluseks. Geoalusele võetakse ka trassivaldajate (nagu side, gaas jne) kirjalikud kooskõlastused.

Geodeetiline teostusmõõdistus tehakse ehitustööde järgselt, et kinnitada hoone koordinaadid, kõrgus, mõõdud ning trasside ja kommunikatsioonide asukohad. Selle alusel tõendatakse, et ehitatud on ehitusloa saanud projekti järgi.

Geoarhiiv on on geodeetiliste mõõdistustööde andmekogu, kuhu kannavad geodeedid enda tehtud tööd. Suurematel linnadel on eraldiseisvalt enda geoarhiivid.

Gaasipaigaldise audit on kasutusloa menetluses üks ohutust tõendavatest dokumentidest. Gaasipaigaldise audit on kohustuslik teha erakorraliselt enne uue seadme kasutamisele võtmist või olemasoleva rekonstrueerimise järel ning korraliselt enamasti nelja aasta tagant.

Hoonejaotusplaani alusel jagatakse hoone korteriomanditeks.

Hüdrant on ühisveevärgist tulekustutusvee saamiseks mõeldud seade. Tuletõrje veevõtukoht peab olema kõigil hoonetel.

Inventariseerimisjoonised on hoone mõõdistamise järel koostatud joonised. Tavapäraselt nimetame vanu, paberkujul jooniseid inventariseerimisjoonisteks ning uusi, digitaalseid lihtsalt alusjoonisteks.

Insener teostab ehitise paikvaatluse ning koostab ehitise auditi, millega annab kasutusloa menetluses asendada puuduva ehitusdokumentatsiooni.

Kui tsentraalne kanalisatsioon puudub, annab reovee juhtida maasse paigaldatavasse mahutisse ehk septikusse. Viimases vajuvad raskemad osakesed põhja ja
kergemad tõusevad pinnale. Kuna septik ei puhasta reovett täielikult, suunatakse sellest väljuv vesi edasi imbväljakusse, kus reovesi puhastatakse omakorda. Seejärel imbub vesi pinnasesse. Sellise lahenduse eelduseks on omavalitsuse kooskõlastus, veendumaks, et konkreetses piirkonnas selliselt põhjavett ei reostata.

Juurdeehituse ehk hoone laiendamise käigus ehitatakse sellele külge, peale või alla. Olgu selleks kinnine veranda, garaaži eramuga kokku ehitamine või katusekorrusele ruumide väljaehitamine.

Ehitusseadustik ütleb, et kui omanik ehitab, koostab ehitusprojekti või teeb muid taolisi töid ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele, projektile ning õigusaktidele vastavuse. Kui hoone omanikul puuduvad selleks oskused või teadmised, tuleb kaasata pädeva isik. Omanikujärelevalve on ehitise omaniku tellitud sõltumatu kontroll, mille käigus jälgitakse ehitustööde kvaliteeti ja vastavust projektile.

Lisaks omanikujärelevalvele teostab ehitamise üle riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus, kes kaasatakse nii ehitusloa/teatise kui kasutusloa/teatise menetlusse.

Kasutusluba annab loa ehitise kasutamiseks, kinnitades, et ehitustööd on teostatud projekti järgi ning ehitis kasutamiseks ohutu. Ehitusteatist-ehitusluba ja kasutusteatist-kasutusluba eristatakse hoone suuruse ning ehitustööde ja nende mahu järgi.

Kasutusteatis annab loa ehitise kasutamiseks, kinnitades, et ehitustööd on teostaud projekti järgi ning ehitis kasutamiseks ohutu. Ehitusteatist-ehitusluba ja kasutusteatist-kasutusluba eristatakse hoone suuruse ning ehitustööde ja nende mahu järgi.

Korstnapühkimise aktiga kinnitatakse, et küttesüsteem on nõuetekohaselt hooldatud ja kasutamiseks ohutu.

Kütteseadme ekspertiis asendab kasutusloa menetluses puuduva kütteseadme dokumentatsiooni (nagu päästeameti kooskõlastusega ehitusprojekti/küttesüsteemi projekti, kütteseadme või korstna toimivusdeklaratsioonid, ahjupaasi, küttesüsteemi teostusjoonised, küttesüsteemi kasutamis- ja hooldusjuhendi).

Kasutamise otstarve määrab, mis eesmärgil saab hoonet või selle osa seaduslikult kasutada. Kasutusotstarve on seotud kinnistu sihtotstarbega. Nii on elamumaale ette nähtud era- ja kortermajad, äri otstarbega pinnal annab pidada aga näiteks bürood või külaliskorterit.

Köetav pind on kõigi ruumide suletud netopind (põrandapindade summa ruutmeetrites), mille temperatuuri talvel kütmise või suvel jahutamisega mõjutame.

Kaetud tööde akt tehakse töölõikudele, mis kaetakse ehitamise käigus järgmiste materjalidega ning mida pole hiljem võimalik üle vaadata (nt seina karkass, soojustus, tuuletõkkeplaat, elektrikaablid ja torud seina sees).

Lähteülesanne on hoone omaniku sisend selle kohta, milliseid ehitustöid ta teostada soovib. Arhitekt võtab selle ehitusprojekti koostamise aluseks. Samuti on lähteülesandeks omaniku kirjeldus juba tehtud töödest, mis on tarvis kasutusloa/teatise taotlemisega seadustada.

Kuna ehitusseadustik peab ehitise lammutamist loa- või teavituskohustuslikuks tööks, tuleb ka selleks koostada ehitusprojekt, et see kohaliku omavalitsusega kooskõlastada.

Muudatusprojektiga võrreldakse reaalset olukorda ehitusloa saanud projektiga, et kajastada nendevahelised erisused. Viimast selleks, et registrisse saaksid hoone korrektsed andmed.

Kui omavalitsuselt on ehitusluba käes, tuleb ehitama hakates vundamendi, trasside, rajatiste ja ehitiste asukohad loodusesse maha märkida, et need saaksid ehitusprojektiga ette nähtud õigesse kohta. Antud akti koostab geodeet.

Mõõdistusprojekti ehk hoone alusjoonised ühes seletuskirjaga koostatakse, kui ehitisele pole väljastatud ehitusluba, aga ümberehitustööd on teostatud enne 01.07.2025. Viimane tähendab , et tööde seadustamiseks pole tagantjärele ehitusprojekti ega ehitusloa/teatise taotlemist nõutud ning kasutusluba/teatist saab asuda kohe taotlema.

Ehitus-ja kasutusloa menetlusse kaasatakse arvamuse avaldamiseks/kooskõlastuse andmiseks näiteks päästeamet, naabrid, kommunikatsiooni valdajate ettevõtted (nagu veevärk, Telia jne).

Kahe naaberkinnistu hoone vahel peab olema kaheksa-meetrine tuleohutuskuja. Kui kuja on väiksem, tuleb tuleohutus tagada ehituslike meetmetega.

Projekteerimine ehk projekti koostamise näol ehitustööde kavandamine.

Päästeamet kaasatakse enamasti arvamuse avaldamiseks ja taotluse kooskõlastamiseks nii ehitus-kui kasutusloa menetlusse.

Projekteerimistingimused tuleb omavalitsuselt taotleda uue hoone püstitamiseks või olemasoleva üle 1/3 laiendamiseks, kui nõutud pole detailplaneeringut koostada. Projekteerimistingimustega määratakse suurim lubatud ehitiste arv maa-alal, ehitiste kasutamise otstarve, asukoht, lubatud suurim ehitisealune pind, maksimaalne kõrgus, arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused jms.

Kui omavalitsuselt saab ehitusluba taotleda minimaalses ehk eelprojekti staadiumis, siis põhiprojekt on juba nii palju detailsem, et on ehituskulude määramise, ehitushanke korraldamise ja ehituspakkumuse koostamise aluseks.

Puurkaev on sagedasti kasutusel lokaalse lahendusena, kui piirkonnas pole veevõrku välja ehitatud. Eluruumile peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus kas hoones või kinnistul.

Kui tsentraalne kanalisatsioon puudub, annab reovee juhtida maasse paigaldatavasse reoveemahutisse. Mahutit tuleb selle täitumisel tühjendada.

Rajatis on inimtekkeline ehitis, millel puudub siseruum ja keskkonnast eraldatus. Rajatisteks on näiteks mänguväljak, prügimaja, terrass, varjualune, piirdeaed.

Ruumiprogramm on hoonesse planeeritud erineva otstarbega ruumide paiknemine, funktsioonid ja suurused.

Lisaks joonistele koosneb ehitusprojekt ka selgitavast kirjalikust osast.

Ehitisregistris märgitakse hoone soojusallika liigiks näiteks kaugküte, katel, soojuspump, ahi/kamin/pliit või elektriotseküte.

Sprinklersüsteemi puhul on tegu hoonesse paigaldatud torustiku süsteemiga, kus kindla temperatuuri peale vallandub vesi, kustutades tulekahju. Kui paigaldatud on sprinklersüsteem, ei pea elamul veevõtukohta olema.

Sokkel on vundamendi maapealne osa.

Kui teostatud tööde kohta puudub ehitusdokumentatsioon, annab kasutusluba taotledes kohalikule omavalitsusele hoone tuleohutust tõendada tuleohutusauditiga.

Tule põhjustatud kahju vähendamiseks jaotatakse hooned tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioon on hoone osa, mis on ümbritsevast eraldatud nii, et tule levik välja- või sissepoole on teatud aja jooksul tõkestatud. Enamasti üksikelamul eraldi tuletõkkesektsioone ei ole (kui just pole kasutusel võimast katelt, mille ruum oleks ülejäänud hoonest eraldatud). Kortermajas on kelder, trepikoda, pööning ning iga korter eraldiseisev tuletõkkesektsioon.

Tehnopind on ette nähtud hoone kui terviku tehniliseks teenindamiseks. Eelkõige on tehnopinnaks näiteks ventilatsiooni, katla, soojussõlme, kilbi või veemõõdusõlme ruum.

Tehnilised näitajad on ehitisregistrisse kantavad hoone andmed, nagu selle mõõdud, pindalad, mahud, konstruktsioonid ja muu taoline info.

Uusehitis ehk uus hoone või rajatis peab vastama tänapäevastele ehitus- ja energiatõhususe nõuetele.

Kui vee-ja kanalisatsiooni tööde kohta puudub ehitusdokumentatsioon, annab selle asendada vastava auditiga. Vee-kanalisatsiooni auditi nõue on omapärane teatud omavalitsustele, kõik seda ei nõua.

Ehitusseadustik ütleb, et eluruumis peab olema inimese elutegevuseks vajalik loomulik või mehaaniline ventilatsioon.

Ehitisregistris eristatakse loomulikku, mehaanilist, mehaanilist sissepuhe-väljatõmbe, soojustagastusega mehaanilist väljatõmbe ning soojustagastusega mehaanilist sissepuhe-väljatõmbe ventilatsiooni.

Vundament on ehitise maaalune kandekonstruktsioon.

Üle 2m suurune varikatus loetakse hoone ehitusaluse pinna sisse (kuni 2m mitte). Ehk kui tahta terrassi kohale ehitada varikatust, on ehitusseadustiku mõistes tegu hoone laiendamisega, mis eeldab projekti ja omavalitsuse kooskõlastust.

Vastavusdeklaratsioon on dokument, mis kinnitab, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja keskkonnanõuetele.

01.07.2026 kehtestati nii uutes kui olemasolevates suuremates (1200 m2+) hoonetes nõue rajada varjend.

Vabaks ehitustegevuseks peetakse ehitustöid, mis ei lähe ehitusseadustiku paragrahv neli alla.

Ehitusseadustiku mõistes on õhksoojuspumba paigaldamine hoone ümberehitamine, mis eeldab ehitusprojekti alusel omavalitsuselt ehitus- ja kasutusteatise taotlemist.

Äripinnal kui mitteeluruumil peab olema ametlik kasutusotstarve, mis vastab seal toimuvale tegevusele (nt lühiajaline majutus, büroo, kaubandus, toitlustus).

Üldkasutatav on ühises kasutuses olev pind. Selle alla loetakse näiteks trepikoda, koridor, liftišaht, koristustarvete ruum, saun, duširuum, riietusruum, tualett, kelder/keldriboks ja parkimisala.

Kuigi üksikelamu on ainukasutuses hoone, loetakse selle eluruumidest väljaspool asuvaid alasid, nagu keldrit, garaaži, parkimiskohta ja muud taolist samuti üldkasutatava pinna alla.

Üldplaneeringuga määratakse kohaliku omavalitsuse territooriumi maakasutus ja ehitustingimused. Üldplaneeringule peavad vastama kõik hooned, mis on püstitatud peale 2003. aastat.